Kutsevalikuõppe noored Kuopios 18.01.-23.01.26

Koolimaja ise oli hiiglaslik ja kaasaegne, natuke monotoonne, aga samas päris ilus. Meile meeldis nii maja kui ka inimesed seal sees. Koolielu tundus Eesti omast veidi erinev ja vabam. Kuigi me otseselt uusi sõpru ei leidnud, oli suhtlus lõbus. Näiteks kutsusid Soome õpilased meid sõnamängu mängima, ja me arvasime, et nad jäävad vaikseks – aga ei, nad olid täitsa aktiivsed. Üks naljakas avastus oli, et soomlased kipuvad silmsidet vältima – alguses veidi kummaline, aga lõpuks naljakas. Õpetajad ja juhendajad olid väga sõbralikud ja lahedad.  Kõige rohkem rääkisime siiski eesti keeles, aga koolis ja soomlastega inglise keeles – ja see läks päris hästi! Toitudest ja jookidest jäävad meile meelde karjalapirukad, muidugi ka mustika Red Bull ja Hesburger. Reisi jooksul õppisime palju enda kohta. Üks meist sai avastada, et harmoonika mängimine tuleb ootamatult hästi välja, teine avastas, et soome keelt saab päris kiiresti õppida. Üks teistmoodi asju Soomes oli ka see, et bussi saab sisene...

 18. jaanuari pärastlõunal algas meie reis – neli õpilast ja kaks õpetajat – Tartu Lennujaamast Ülenurmelt Kuopiosse. Kogunesime ooteruumi, täis elevust ja veidi närvikõdi, sest osadel meist oli see esimene lennukogemus. Turvakontrolli juures tekkisid esimesed väiksed seiklused: kaks õpilast pidid saapad jalast võtma, kuna metallist taldadest läks turvavärav häiresse. Ühel õpilastest tehti isegi lõhkainetesti – pabertester libises mööda käsi ja vöökohta. Hetkeks muutus nägu tõsiseks, aga see oli va i d lühike pauk pingest, sest kiiresti saadi olukorraga hakkama ja julgustus võitis üle ärevuse. Meie lennuk oli väike „moosiriiul“ ja mürises üsna tugevasti. Õhku tõustes nautisime Tartule avanevat vaadet ning peagi olimegi pilvede kohal, kus maailm tundus vaikne ja rahulik. Helsingisse jõudes tekkis uus ärevus: järgmisele lennule pidime jõudma vaid 40 minutiga. Joostes väravasse saime aga rõõmsalt tõdeda, et lend Kuopiosse leiab aset samast väravast, kuhu maandusime. Nali-naljaks – pea...